Well, I thought that I was doing well but I just want to cry now

Kell on 20.04 , on pühapäev ja kätte on jõudnud üldine pühapäevamasendus. Ka see ei aita, et mul on homme sünnipäev. Tegelt nüüd, nüüd on veits parem, mu supervanaema helistas mulle ja rääkis 15 minutit, et elu on siiski ilus. Vb tõesti. I know that it's a wonderful wolrd but I can't feel it right now.
Reedel pidasin sünnipäeva. Pmst oli see päris hea, rahvast oli päris mõnusalt ja lõpuks sulandusid inimesed kokku ka. Aga üks väike aga, mis mind siiamaani närib, on see, et ma magasin. Ma magasin oma kuueteistkümnenda sünnipäeva maha. Teate, kuidas selline fakt häirib ? MA TAHAN UUT PIDU, MA EI LEPI SELLEGA. Ausalt kah, noh.
Teine jama on see, et isa tuli koju . Mitte see pole jama, aga see, et ma vihkan oma Viljandivanaemat ,sest mu isa ei ole tema pärast ,VANAEMA PÄRAST, minu sünnipäeval Tartus. Kas ma olen lapsik ? Kas ma ei tohi nõuda ,et mu isa oleks mu sünnipäeval kodus ? Kui ta on kõik ülejäänud 364 päeva koguaeg Viljandis ? LOVE YOU, GRANNY.
Ja, ma olen hetkel ärritatud . Ma ei tunne endas sellist värinat, mis on alati ennem sünnipäeva. Midagi on valesti, ma tunnen seda. MA EI TAHA SEDA TUNNET ENAM.
Marionil oli mu sünnipäeval lõbus. Jooksis meestega tiiki ja sauna ja jõi ja tegi veel kümmet asja, lõbutses täie rinnaga. Mul on heameel. Aga veel parem meel oleks mul olnd, kui me oleks teind seda koos. Kui ta oleks mu öösel üles otsind, mitte kuhugi magama jätnud. Jep, ma ütlesin selle välja praegu. Asdfg, mind nii häirib see mõte, MA TAHAN JU UUT PIDU, ja ma saan ka.
Homme hommikul tahaks päikest, sellist, mis mind üles ajaks koos laulu ja koogi ja küünalde ja vanematega. Ma kirjutan pärast kindlalt pikemalt . Ahjaa, hetkel on väljas täpselt see valgus, mida ma maailmas kõige rohkem armastan.