Neljapäeval tuli Mari mulle trenni vastu ja siis läksime Place'i. Jõime õlut, mina pool temaomast ka nagu alati ja vaatasime kossu. Rock võitis 20 punktiga. Mis on juba väga aegund uudis, ma tean. Igatahes, jalutasime Hernepoodi, et võtta endale midagi sealt. Siis ütlesin Marile, et
ta saadaks Svenile sõnumi ja samal hetkel helistas Sven. Ta oli Taneliga. No heaküll, ootasime neid, tulid. Trippisime nende autoga Toomemäele ja rääkisime nelkidest ja kruustangidest. Siis sõitsime Annekanali juurde, don't ask. Viisime Mari koju Ihastesse , helistasin Annemaile ja läksime välja temaga kui Sven oli mu koju toond. Jalutasime nagu alati ümbruskonnale mitu tiiru peale, peatusime teatud tänavas. Jälle möödus poolteist tundi linnulennul nagu Annemaiga alati. Tulin tuppa, istusin veits arvutis ja siis magama.
Tuli reede. Koolis neli labast tundi ja siis koju, et veits päiksekäes lebotada. Sellest ei tulnd midagi välja, läksime Annemaiga linna ja olime seal pmst 4 tundi. Päris pikalt. Õhtul tuli Marion minupoole, läksime linna. Mittekeegi ei teind midagi. HÜÜUMÄRK. Sven oli ka kuskil maitea kodus. Olime siis kahekesti linnas, mida me tegime, seda ma ei mäleta. Tulime minujuurde ja hakkasime .. KREEEEEEEEEMITAMA. Kreemitamine pole tavaline tegevus. See tähendab kreemitada end üleni ihupiimaseks ja siis tänavatel .. ringi joosta, öösel. Jooksime ringi, mul mingi eriti porn hommikumantel ja Maril .. no ütleme et ujukad :D

Kui ringid ära joostud, siis võtsime tõukerattad ja tiirutasime nendega. Ühel oli velg puru, niiet kasutasime mu venna varbaniidukist ratast. Mu varvas jäi kümmekorda kodaratevahele , verd pritsis aga meil oli lõbus. Lõpuks tulime tuppa, pärast tunniajast taunitõmblemist ja vajusime voodisse ,tsättisime veel mingiaeg ja magasime hommikuni.
Tuli laupäev, Mari ärkas päris vara ja kadus linna, et vaadata kuidas Kata teisi lapsi rattarallil kiivriga peksab. Mina jäin koju, kraamisin veits ja siis läksin emaga lõpukleidi riiet otsima. Ahjaa, reedel sain juuksuri ja meigiaja ka, 21. juuni kell 10. SIINKOHAL KUTSUN KÕIKI TÄIEGA ENDA LÕPETAMISELE, KUNSTIGÜMNAASIUM, KELL 14.00 21. JUUNI! ( ma tean, et Mari vähemalt tuleb :D ) Kleit tuleb roosa, mitteminulik, matean, aga ilus roosa on. Selg lahti, aga boolero tuleb peale. Mustavärvi. Ja kingad ka. Ja juuksed tulevad lokkkkiiis. Niipalju siis sellest. Tulime koju, ema läks Võrru ja mina jäin koju kossuvaatama. Rock kaotas 4 punktiga, see pole võimalik. Kullamäe lasi lõpupoole muidu kaks ilusat kolmest, mis on talle niii omane. Kell 19.15 läksin bussipeale, et minna Kairi sünnipäevale, kuhugi Tabivere lähedale vist. Jõudsin üle kivide ja kändude, mis tähendas tegelikult irvitavat venelast ja kurja bussijuhtu, siiski kohale.
Koht oli fantast nagu ka eelmineaasta. Jõudsime Triinu ja Kelliga saunagi, hiljem jalutasime mitumitu kilomeetrit ja laulsime, väljas oli udu ja pime ja selline peaaegu et võimas laulmine. Ma olekski võinud sinna kõndima jääda, nende inimestega. Minu inimestega. Öö möödus umbes vägamitmekesi toas istudes ja Steveniga telefonisrääkimises, kuigi tema ei teadnud, kellega ta räägib. Ajasime mingit meeletut jama talle. Ja kuna ma tean päris palju tema kohta, siis sosistasin Kristile koguaeg kõikvõimalike Steveni andmeid ette ja Kristi rõõmuga kasutas neid ära. Kui nüüd mõelda, siis päris kriiipi kui keegi helistab öösel kell pool 4 ja loeb ette ,et kuhu kooli sa sisse said ja kuhu ei saand ja mis koolis su õde käib ja millises majas sa elad ja mis su naabri nimi on ja värki. Ohjaa, tema me ajasime hulluks :D Aga noh, see tuli muidugi välja, aga meie olime oma kolmandaklassinaljaga täiesti rahul. Jaa, meil on mõistus oma kohapeal, aga nagu Steven ütles, siis me kasutame seda natukene valel eesmärgil ;D VABANDAN ,STEVEN :DSaabus pühapäeva hommik, me tatsusume Tabivere rongipeatuses ringi ja ootasime rongi. See saabus, jõudsime üsna kiirelt Tartu. Ema tuli järele, läksime vanaema poole ja ma sain seal natukene veel magada. Kokku olen magand tublilt 5 tundi. Passisin kodus tühja, lebotasin nats päiksekäes ja lugesin Wikmanipoisse. Mingihetk kadus päike ära ja väljas muutus pimedaks. Kuulasin iPodist muusikat ja sealt tuju järsku Pinki Who Knew. Ma homme räägin sellest, kuidas selle loo tähendus muutus minujaoks. Aa, ennem seda tuli Michael Buble Home.See oli nii kuidagi kirjeldamatu, kuidas ma pikutasin oma murul, vaatasin taevast ja kõik oli tuuline kuid soe. Olin oma kodus, kust ma ei tahaks küll vist mittekunagi jäädavalt ära minna. Aed on juba mõnusalt õites ja Michael Buble mõnus hääl ka veel. See on kirjeldamatu, niiet ma ei soovigi, et te mõistaks. Siis utli Who Knew. Ja kui laulus tuli selline .. no kuidas ma ütlen. Tuli selline võimsam koht, siis muutus tuul nii tugevaks. See oli kuidagi .. ah ,ma ei tea, ma lihtsalt istusin ja vaatasin OMA aias ringi ja mõtlesin, et see ongi minu kodu, MINUMINUMINUMINUMINU, koht kus on nii palju toimund, niipalju tülitsetud ja lepitud ja kõike. Igatahes, hetke emotsioon. Siis tuli Mari minupoole, ma parasjagu koristasin ja siis sai Steven teada, et need helistajad olime meie. Oh kuidas ma naersin ;D Aga tundub, et ta eriti ei pahandand, sest tal oli ka naljakas eile .Siis tuli mu tädi meile järele ja läksime maale sauna. Istusime laval ja loopisime leili nii kuis saime. Siis valasime üksteist kaevuveega üle, sest tiik on restaureerimisel ;D Kreeeeeeemitasime veelkord, ai aiaiaiaii ;D Jalutasime mööda maanteed ringi ja kuivatasime kreemi. Siis viisime empsi ja vennaga Mari linna, ta lendas oma maaliinile ja nüüd passin niisama tühja oma toas, mis on hetkel vägamõnus, küünal põleb ja aken on pooleldilahti. Peaks voodisse minema, homme siiski kaks pikka konsultatsiooni ja inka proovieksam. Aga polehullu, küll hakkama saan.
Ma armastan teid, mitte küll kõiki, aga mõnda ikka, MARI SIND KA :D

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar