Mul on olnud üle pika aja üks parim nädalavahetus ! Reedel läksin täditütre poole, olime niisama kodus ja vaatasime telekat, laupäeva lebotasime maha, mis oli samuti nii mõnus. Laupäeva õhtul läksime Miss Valentine'ile, mis oli väga äge üritus, kõik oli niiii äge ja elasime täiega kaasa. Hetkel on mõnuuuuuuuuuuuuus pühapäev, kus ma olen kodus ja lebotan ja vaatan juba maitea mitmendat osa Grey anatoooomiat ja pesen pesu. Ma lihtsalt jumaldan pühapäevi ja ma ausalt tahaks pikemalt blogida, aga mul on 0 mõtet ja hetkel käib grey anatoomia jõuluosa.

meil on kodus ilmselgelt mingi hirmuvalitsus. alati on olnud. mina, ema ja vend valmistame alati isegi üht kõige tavalisemat lauset nii kuskil päev-kaks ette, mida isale öelda. hetkel oleme nii paar nädalat mõtlend, et kuidas isale öelda, et tegelikult tapab ta koera talle küpsiseid söötes lihtsalt ära. normm.

Ma ei saa ta sõber olla, sest ma kardan, et kui me oleme koos, siis ta on mõtetega hoopis mujal ja kellegi teise juures, oma teiste sõprade või hoopis oma karli või kaarli või kellegi juures ja mu süda tilgub verd, kui mõtlen, et ma ei ole enam mitte kunagi ta selline ''ainus'' sõber, et ma pole ainus, kelle peale ta loota saab.Mul on tunne, et ainult mina ajan taga mingeid lollakaid vanu mälestusi. Mul on nii kahju ja ma kardan, et ma olen üksi see, kes tahab tegelikult tema sõber olla ja kõike uuesti teha ja koos edasi kasvada. Mul on nii kuradi haigelt kahju, et ma lihtsalt ulun sõna otseses mõttes hetkel patja.

Minu ja Marioni sõprus on hetkel nagu vana ja laisk asotsiaal, kes ei viitsi enam kerjateski naeratada ega head nägu teha, näeb kole ja vastik välja. Fuhh.

See on veider tunne kui mõistad, et ei armasta enam mõnd sõpra nii nagu varem. Ma tunnen, et eelmises lauses said komad valesti kuid mõte on õige. Ma lihtsalt näen mõnda inimest ja ei leia enam neis peaaegu mitte midagi head ja armastusväärset.
Aga mõned on head ja sööbivad järjest rohkem.

Eile oli selline laupäev, kus ma kutsusin oma 5 üüberhead sõpra enda juurde ja tundsin end jälle megahästi. Istusime ja sõime ja lasime paar veini alla, vaatasime nats telekat ja lebotasime niisama. Kuigi eile sai ikka lõpuks täitsa segi jäädud, on täna hea olla. Uinusime Kirsiga rääkides Venemaast ja meestest.

ma ootan igaaaa päev õhtut, et oma voodi saada : )

Mul oli suhteliselt mõttetu koolipäev - lahkusin pärast 2. tundi, et minna hambaarstile, aga tuli välja, et arst oli haige ja aeg lükati neljapäevale. Laekusin siiski matasse, lootuses, et me teeme midagi tarka. Ei. Keemiat andis Vals. Huvitav, kas hullem on tund Holtsi või Valsiga ? Igatahes lebotan ma praegu kodus, koristasin just nats. Ma jumaldan koristamist. Ja pühapäevi. Ning mul oleks riidepuid juurde vaja.
Tahaks sõpru näha : )