ma olen hetkel endast väljas, sest helistasin just marionile ja tal on ikka veel see sama hädaldav, solvunud hääl, mis mind ajab totaalselt marru. tal on see hääl sellest päevast saati kui ma temalt totaalse näopeksu osaliseks sain. topicuks oli minu isekus ja olematu oskus sõber olla ja et ma teen kõike valesti ja leian, et mõned inimsed pole arukad ja. olgu võtan omaks, aga kurat kuidas ma vihkan vanade probleemide üles kiskumist, ma surun nad just endast eemale ja ei tegele nendega. ma olen hetkel endast välja viidud, sest mina ju üritan normaalselt suhtuda aga ta lihtsalt s*tub mulle näkku selle peale