Ma kirjutan selle jutu ära nüüd enne, kui meelest läheb.
Mul oli väga naljakas täna. Läksin vanaemaga Ihastesse sugulaste juurde kaasa.
Panin selga mingid uvakad vanainimese riided, allapoole põlve seeliku ja mingi jaki, mõtlesin, et hea mulje vanematele sugulastele pole paha. Ootasime vanaema juures, et onu Rein meile järele tuleks. Kuna ma ei tunne vanaemapoolseid sugulasi, siis ma ei teadnud ,kes või mis mind ees ootab. Ootas aga pruun Šigulii ja keegi vanamees, keda olin matustel silmand. Jebisin tükk aega uksega kuni sain autosse istuda ja turvavööga jändasin ka mõned minutid. Sõitstime siis oravanäoga tädi J(u/o?)hanna poole, et ta ka peale võtta. Istub siis vanadaam autosse ja ütleb, et kus on ikka vana loks auto. Sõidame kuskile kesklinna, et võtta teine auto ja siis istusime sinna, mis oli volkswagen hoopis. Sal ei oskand tädijuhhanaaa turvavööd peale panna ja mina surusin rusika kurku, et naeru summutada. Sõit hakkas ihaste poole.
Olime kohale jõudmas ja selle sõidu jooksul suutsid nad mu nii marru ajada ,sest nad täiega vaidlesid omavahel ja ignoorisid mind. Igahtahes, kohale me jõudsime ja lükkasin auto ukse lahti ja astusin oma vanamuti riietega välja. Tervitan sugulasi ja siis astub minust kaks-kolm aastat vanem kena kutt uksest välja. Tore. Mina seisan, juuksevärv välja kasvand, vanamuti riietega ja vahin otsa talle, ta tuli tutvustas end muidugi viisakalt ja mina mingi ä mölhsa amidasjsaa tere.
Õhtujooksul itsitasin nii mõnigi kord veel üksi ,eriti siis, kui pärast söömist võeti kaks akordioni välja ja hakati laulma 'minu isa oli kuldimunalõikaja'.
Ei, nalja sai.