Me pole nädalatki koolis käind kui ma juba tunnen, et ma vajaks aega juurde. Või tegelt, kas just juurde, aga mõni hetk lihtsalt tundub, et tähtajad kukuvad liiga kiirelt ja kõvasti vastu pead, Hamlet ja füsa tööd ja keemia järeltöö. Ahjaa, täna tegin süüa kodus, mul on nüüd väga halb olla. Tehkem omad järeldused.
Hetkel koristan, sellega ennetan isa halba tuju. Tegelt seda enam vist ennetada ei saa, see juba on võrdlemisi kehv. Mind hetkel huvitab vist see, kas ja kes seda üldse loevad siin, vahel on nii tahtmine, et keegi loeks kõiki neid ridasid siin, vahel aga tahaks täiesti privaatseid mõtteid siia kirjutada. See selleks.
Homme on pidulik päev - Hamleti vastamine. See tähendab, et me saame sellega loodetavasti vähemalt pooleldi ühelepoole, seega jääb mul aega muid raamatuid ka lugeda. Yay, potter ^^.
Ma olen taband end viimasel ajal õue vaatamas ja mõtlemas ( welldone, helena ). Tegelikult on koguaeg vist üks mõte, mis kaob ära kui ma hakkan selle üle mõtlema. Ei, te ei peagi aru saama vist, ma pole isegi selgusele jõudnud veel. Hetkel mõtlesin Tuulist näiteks. Mis ta teeb, kus ta on, kuidas tal läheb. Kurask, pidin vanaemale helistama. Teen seda .. homme.
Viimasel ajal on tekkinud koguaeg soov kellelegi saata mõni soe sõnum. Ma ei tea, kas see on tingitud sellest, et õues on külm ja süda on soe või võtkem loogilisem variant - mul on lihtsalt hetkel kõneaega.
Ma ükspäev tahtsin kevadet. Nii väga tahtsin, et ma peaaegu olingi seal. Sellist kunstigümnaasiumi kevadet, kus on kehalise kasvatuse tund, 9.a klass, endine klass, me suundume vahetunnis juba välja, et päikese käes istuda, turnida isegi natuke, istuda keskel, mururingil. Rahvastepalliplats oleks pooleldi veel varjus, seal oleks külm. Siis patseeriks uudo mööda oma siniste dressidega ja me irvitaks ta üle. Piret oleks kohal kindlalt, Triinu oleks ka ja. Kirss ja Kristi tuleks väikse hilinemisega. Linnukesed oleks. Igatahes, ma olin ükspäev pooleldi seal. Mõtetes.
Ma olen mõtetes igal pool olnd viimasel ajal. Mälestustes. Hea on, koguaeg on hea siis. Üks mälestus on kevadest, mille peale mõteldes ma tunnen täpselt seda tunnet, mida ma siis tundsin, sellist tunnet, mille peale ma natuek jään vait ja tunnetan seda ja siis on see möödas jälle, jumal tänatud.
Põhimõtteliselt peaks ma minema ja koristama veel natuke, siis unerohtu võtma ja magama keerama. Ah eiii ! 30 lk Hamletit veel.
kolmapäev, 9. jaanuar 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

1 kommentaar:
mõnus lugu
Postita kommentaar