BACK FOR GOOD

/ dream on, dream on, dream on, dream on ´til your dream comes true.
Pmst on kolmapäev ,nädal on nii kiirelt läind, mitte et ma mäletaks, mida ma teind olen. Koguaeg üks ja sama asi. Täna käisin ühe venna juures inkat õppimas. Ahjaa, laupäeval käisin Sveni sünnipäeval. Perse küll ,ma ei tea, mida rääkida ja mida mitte .
Hetkel passin Marioni pool, mitte mingit tuju pole. Olime ennem linnas, sattusime raekoja platsis igast tuttavatega kokku, kes läksid The sunile, kuhu meie minna ei saand, sest meil polnd raha. Pstsime kaks siidrit ja läksime emajõe äärde, helistas Magnus, kes tuli ka sinna. Talle helistas Tanel, kes oli kuskil tammelinnas Lauraga. ELU ON LILL .
Inka sai selgemaks, mingi pildikirjeldamine lallalala.
Maiteagi, mis mingi hetkel ärritab. Suvi vist. See, et mul praegu raha pole, healjuhul mingi 5 eeki.
Ahjaa, ema tuli välja sellise ideega, et koliks ära. Teise kohta, teise linna misiganes kuhugi eemale, uus elu. Maiteagi, mida ma sellest arvan. Ahjaa, ema pani mingi eriti õela killu maha. Olime Viljandis ja siis isa üleval müüakse korterit , mingi alla milli. Ma ütlesin, et noh, ostame ära, kolime isa üles. Ema ütles, et see oleks päris tsill. Ja siis ma ütlesin, et ou , siis me elaks vanaema ja vanavanaema üleval, suht sitt ju. Sellepeale ütles ema, et A MIS SA ARVAD, ET NAD NAGU TREPIST ÜLES SAAVAD VÄÄ. Ega ja, ma olen emasse.
Muide, ma otsustasin küüned pikaks kasvatada jälle. Tähtis info.
Ma lähen toon teisest toanurgast ipodi, siis kirjutan edasi.
Nonii, tagasi. Hetkel on Jaks msnis, thank god, he´s the one that gets me. Valu läheb mööda, läheb aega mööda. Ma tunnen endas hetkel mingit imelikku tunnet. Ma saan hetkel rahus kirjutada, ipod ja dagö ja Marion ei seisa mul seljataga ja ei loe, mida ma kirjutan. Mul on selles osas ka mure, et Marioni kuradi Ihastesse käib mingi üübervara viimane buss, enne ühtteist. Päris kõva. Ja üksinda ma ei taha linna jääda. Kai Kaljut ma ei unusta elu lõpuni, that´s a fact.
American Analog Set - Choir vandals.
Äkki nii ongi hea, et praegu on lumi ja jäljed, jäljed las puhub tuul ?
Mu klassivend räägib. Ma ei viitsi. Ma ei taha vastata talle, ma ei jaksa, ma ei taha sallida teda, ma ei taha, et ta suhtleb ja küsib kõike, leidku omasugused, kes kannatavad seda, et RÄÄGITAKSE JULMALT TAGA PARIMAD SÕPRU, ÜHEKSA AASTAT OLNUD SÕPRU JA NII JÕHKRALT FFS. Ei, ma ei keera ennast üles hetkel. Ei, siiski. Ma ütlen talle. Ma ütlen, et ta pingutas faking üle. Et ta võiks kuradi tolerantsem inimene olla.
Ma vist varsti enam ei jaksa, lähen tripin kuhugi ära. ISSAND JUMAL MA TAHAKS PRAEGU LIHTSALT PANNA JALAGA VASTU MAITEA MARIONI SEINA. Okei, rahu.
Ma mõtlen, et samas pole miski kadund. Niikaua kui ma elan, on kõik ees. Kõik on ees ja kõik läheb mööda, nagu mu vanaisa ütles. Kõik. Läheb nii mööda.
Amy Diamond - It Can Only Get Better. Ja sellel tüdrukul on nii õigus. Be still my heart.
Ma ei oska hetkel öeldqa, millist elu ma praegu tahaks. Ma tahaks vist, et Marion ei elaks nii päraperses, et ta ema ei oleks selline, et Tann ei käituks niimoodi, samas mis see minusse puutub, kuidas ta käitub, et mu klassivend poleks nii raamides, et elu oleks ilus ja suvi oleks pidu , et koguaeg oleks raha, et koguaeg oleks riided ja hea päevitus, et Tuuli tuleks Tartu, et sõbrad oleksid head, et kõik oleks ilus, et mu emal oleks rohkem mu jaoks aega, et mu ipodist ei tuleks HIM vaid midagi head ja et mu perses poleks kramp ja et mul oleks Marionipool pidzaamad.
Ei, kõik läheb nagu peab, ühelpäeval.