austatud näilised sõbrad .

Ma hetkel mõtlesin, et hakkaks raamatut kirjutama. Enda elust. Aind, et kellegi teise nime all. Saaks kõik sündmused üles kirjutada, päris äge oleks kunagi lugeda ;D Tegelt see blog siin ongi juba väike algus vist.
Täna oli vapseeee imelik päev. Hommikul ärkasin mingi üübervara, ennem kaheksat, läksin arstijuurde. Kõigepealt võeti veenist verd, siis koperdasin allakorrusele KIVIAJA LIFTIGA, võeti näüust verd, poole tunni pärast joodeti tassitäis üübermagusat vedelikku sisse ja trippisin kolmandale korrusele liftiga tagasi. See oli nii ekstreemne, ma polnd selliseid lifte ammu näind. Igatahes kui liftiosa läbitud, jõudsin neuroloogiaosakonna puhketuppa. Ahjaa, lastehaigla oli. Toas oli telekas ja ropult kiviaja mänguasju. ja kaks last. Okei, nad ei häirind mind eriti. TEREEEEEEEEEEE ütles üks, ma naeratasin vastu ja vajusin kiviajadiivanile, vaatasin nats seepi ja otsustasin ülejäänd kaks tundi uue vereproovini magada. Oo, see oleks olnd nii hea mõte, sest mul oli tappev uni, kui iga paari minuti tagant poleks mõni laps mul seljas ronind, ühele ma meeldisin eriti, ta rääkis, kuidas ta verd oksendas ja küsis, kas ma oskan telekat kõvemaks panna. Panin kõvemaks ja magasin edasi. Äratuskell. Kolistasin jälle esimesele korrusele, liftiga. Kuri arst võttis uue vereproovi ja ütles, et esmaspäeval saan teada. Mida, seda ma ei tea. Kell oli pool 12, mnul oli kõht tühi ja läksin ostsin mingist eriti rotist kohast Tammelinnas mingi üüberrõveda burksi, millest pool prügikasti lendas. Läksin bussipeale ja sõitsin vanaema juurde, tsillisin poole viieni seal ja läksin koju. Magasin. Ja veel magasin. Lükkasin äratuskella kaks tundi edasi. Istusin arvutisse ja rääkisin Marioniga ,kui palju me ikka kaht teatud inimest jumaldame. ZVaatasime pilte ja armastasime veel rohkem . Tripisin bussipeale, et Ihastesse tulla. Olin 15 peal, kaks punkarit ka. Võtsin iPodi välja ja keerasin träna põhja, oi nad vahtisid, aga tähelepanu mulle meeldib . Marion tuli mulle bussipeale vastu ja jalutasime Ihastes ringi ja kirusime kaht inimest, nagu alati. Tulime tuppa, Marion keeras magama ja nüüd sajab õues ja eriti mõnus on olla, okei, veits palav aga ikkagi. Homme hommikul läheb Marion tööle ja mina magan nats ja siis hakkan sättima, pärast lähme Tallinna. Üheks päevaks, ta vanematega. Ja reedel lähen nädalavahetuseks, sounds funnnnn, siiski laulupidu juu : )
Ma ei viitsi kirjutada rohkem, ooja ma usun küll, et ma sellise suhtumisega kunagi raamatu kirjutan :D