Selline päev, kus ma käin ringi ja vaatan inimesi ja nad on nii läbinähtavad ja nii mõttetult loogilised ja täiesti võhivõõraste elud on nii puhtalt arusaadavad ning nii mõttetud, et ma mõtlen, mis kuradi pärast nad üldse kõnnivad ringi. Ma näen mingit karjuvat ja ropendavat piffi, kes on ilmselt pärit kas veerikult või mõisavahest, tal on arvatavasti noorem vend ja vanem õde, mingi krants ja vanemad lahutatud, ta läheb arvatavasti koju, saadab oma ema vittu, istub veidi aega orksis ja kaob õppimata magama. On ka kutt, kes on kõrvuti endast 20 cm pikema tüdrukuga, kes on ilmselt pere ainus laps, vanemate au ja uhkus, lõpetas märkimisväärsete tulemustega kooli, kirtsutab nina suitsetavate inimeste peale ja poes kougib(?) taskust välja oma vanaisa rahakoti, sest ta on selline nunnu vanakooli kutt, kes teab, et ta peab enda koljatist tüdruku eest maksma. Ja siis karjuv paarike, kus tüdruk on ilmselgelt ropkast pärit kahelapselisest perest, kus ta ilmub alati koju sel ajal, kui läheb viimane buss ja on emme-issi lumehelbeke, ta on lihtsalt sattunud sellise kuti otsa, kes on poopppppp ja peaaegu ilus kuid kohutava suuvärgi ja alkoholilembusega (16-17-aastane) ning karjub neiule ''No anna andeks, türa küll!''
Ma lihtsalt kõnnin ja mõtlen, et kui kuradi mõttetud inimesed üldse ringi kõnnivad, kui elutud nad on ja et mul pole homme tõsiselt mitte miskit selga panna. See lause oli mul keelel kogu aja kaubamajas olles, emaga autos sõites. Tahtsin lihtsalt nähvata, et normal, mul pole midagi homme selga panna. Aga mida tema teha saab ? Võib-olla tunda ainult end natuke halvasti, et ta pole mulle kõike võimaldanud, mida mu hing ihkab ( kuigi järele mõeldes on küll.. ). Seega hoidsin selle lause blogi jaoks.
Kool oli täiesti tavaline, isegi mõttetult, vastikult tavaline. Ma tean, et ma ootan kõigest-kõigist natuke liiga palju ja ma tean seda ka, et mu välimus on viimasel ajal nii mõttetu ja ma ei oska sellega midagi pihta hakataa. Ja ma teadvustan endale ka seda, et homme ma arvatavasti enam nii ei mõtle.
Õnneks mul on sitaks õppida.
teisipäev, 24. märts 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar