i'm sorry, i had a bad day.

Ma ei suuda hetkel matat õppida. Ma ei oskagi midagi õppida enam. Lillat raamatut ma ka ei leia üles. Lilla raamat nimelt on Valli Lillasüdameke Siruli lemmikraamat, mida peaks iga 9ndat klassi lõpetav inimene ristipõiki kapsaks lahendama. Aga ta jutus on iva : seal on head ülesanded ja lahendused ja puha. Ohohoo, ma räägin nagu matemaatik . See oleks nii stiilne, kui ma oleks tulevikus närviline, blondeeritud ja stiilitu põhikooli matemaatikaõpetaja ,keda kõik jälestaksid ja irvitaksid, kui mul oleks kaks punast kelku kapis. Koolikapis. Ja tekk ja jõulukard. Ja kui ma käiks ja kisaks kõigile, et kõik on VALE, VALE, VALE, VALE ja samal ajal teeksin halenaljakaid liigutusi, mis kuuluvad 80ndate popmuusikavideosse. Parukas oleks mul igapäev uus, mida lillam kleit ( okei, jube kostüüm ) , seda Vallim eit. See oleks nii kõvv.
Või siis teine variant. Kui ma nüüd ilusasti paarkend aastat ÕSSSSSSI puurin, siis saan ehk eestikeele filoloogiks. Mis oleks muidugi superamet, sest siis ma võtaks teatud õpilastelt alati vihikud ära ja litiks 1hed sisse. Ma ei puuduks kunagi tundidest, sest EESTIKEEL FOR LIFE noh.
Või halvimal juhul laseks ma endal esihambad välja luua, vale suurusega proteesid asemele panna ja siis oleks mu diktsioon sama sitt nagu meie armastatud bioloogikul Epp Vinnel. Ma teeksin iga tund töösid, et kõik ikka ühed saaksid. Ja ma ei süüdistaks MITTE KUNAGI, kuulsite mind, MITTE KUNAGI enda jubedaid õpetamismaneere või diktsiooni. Ma lihtsalt näitaks koguaeg õpilastele kassi skeletti, mille ma ise valmis keedaksin, sest bioloogia on imeline.
Kui ma nii edukas pärast kooli poleks , siis ma reisiks umbes kuuekümneks aastaks Ameerikasse ja pärast tuleks tagasi ja räägiks õpilastele pisarsilmil oma trippidest geibaaridesse. Ja sealjuures teeksin õpilastega imelisi harjutusi : kirjutaks tahvlile Marion. Ja õpilased peavad teadma, et tegemist on MARION SUPERKALJUGA. Mu tunnid oleks huvitavad.
Aga kui ma oma geniaalsusega viisat ei saaks,et ameerikasse minna , siis ma hakkaksin hambutuks füüsikaõpetajaks, oleksin mees ja rebiksin pool oma eluajast. Mul oleks üks ajakiri, üks sõber ja kõik muu siivutu.
Aga hetkel peaks mõtlema millegi reaalsema peale, sest kõik need unistusteametid, nagu eelnimetatutele lisaks ka superruss kehaliseõpetaja, umbkeelne venekeeleõpetaja, väga maani esihammastega geograafiaõpetaja, on hetkel veel natuke kaugem teema. Niiet jõudkem algusesse tagasi .. ma ei suuda hetkel matat õppida, võtan lilla raamatu ja loen edasi.