teate, mul on nii süümekad, et mul pole kolm füsa tööd tehtud. ja et ma ei tee ka neid hetkel. ja et ma ei õpi nagu vaja. mul ausalt kõhus keerab ,et ma nii laisk olen ja midagi ei oska kunagi. kuradi raisk

MA KARTSIN, ET MA EI MÄLETA OMA PARIMAT KEVADET,
MÄLETAN !
JUST TULI MEELDE JA SEE TUNNE ON NII HEA, ületamatu. mul on hetkel niii hea

ma tunnen kohe taeva järgi ära, kui kevad algab

eile olime jälle kirsi pool. ja mul oli igav. peaaegu koguaeg. kõik olid kohal, aga mul oli täiesti eraldatu tunne kuidagi. see selleks. tulin koju, avastasin, et ma olen üksi ja kolisin suurde tuppa filmi vaatama.
täna hommikul ei tunnegi end peksasaanuna, jeei ^^

eilee olime kirsi pool, sõime ja vaatasime omenit ja vaatasime pilte ja üsna häää oli.
hommikul ärgates meenutasin eelmist õhtut ja tugevalt kahtlesin mõttes, et kas ma sain eile peksa või ei saand. mm. ei saand. tunne on küll selline. parema käe esimene sõrm ei liigu, põlv on marraskil ja üleüldse sinikaid igalpool. kõigest trenn.

Et teil oleks sama kevad nagu mul .

Tegelikult nägin ma ükspäev midagi veidrat. Ma olin magama jäämas kui mind kummitas Laura - Muusa. Ja vaatasin aknast välja pimedusse ja ümisesin vaikselt laulu edasi, mõtetes muidugi. Silme ees hakkasid järsku jooksma sellised õnnelikud pildid. Kevadine öine taevas Tammelinnas. Varikupoe bussipeatus kevadel. Üldse kevadõhtud. Naervad klassikaaslased. Kuid kordus koguaeg kevadine Tammelinn. Mul oli hetkek tunne, et ma vaatan välja ja ongi kevadtaevas. Talv oli. Südames on kevad. Ma olen üleni kevade inimene vist. Südames on kevad aastaringselt. Ma tunnen end kevadel kõige paremini vist, päris kevadel. Kerge tunne, parem kui suvel. Nii ilusad on olnud mu kevaded ,kõik kevaded. Ma tunnen üüüüratut rõõmu kui ma näen, et päiksekiires sulatavad lume üles. MUIDE, ma pole seeaasta mitte ühtki jääpurikat näinud. Mitte ainsamatki. Ja kevadpäike - iga aasta nii sarnane ja nii erinev, nagu iga kevadki. Kevadel on kõik ilus, inimesed ja armastus ja õppimine ja muru ja. Tekib tahtmine varastada uneajas mõningaid tunde, et lihtsalt nautida seda kõike, mis väljas on. Õhtuti arvutis istumine avatud aknaga, pärast kooli õues õppimine, trenni minemine päiksega - see kõik annab niii meeletult energiat mulle, et ma lihtsalt ei suuda oma kevadearmastust kuidagi väljendada.
Keemiat õppisin ka täna, tänan Roltsssssssss, ma sain selgeks. Ma tõepoolest sain asja selgeks. Natuke lugesin inkat ka, moskiitodest ja ajust. Triinu ja Kelliga läksime linna ,läksime Illegaardi, kus olid Leili, Allan, Merka ja ta mees, Maari, Heiki ja Anita, nendega on tore, alati on nendega tore ja hea. Taavi helistas, kutsus Pleissi, läksime sinna ka. Tanel ja Mel olid ka. Nendega oli ka tore, ma tundsin end üle pika aja nendega hästi. Nüüd on hea, rahuloluu, kõik.
Kell on 23.13, peaks vist ära magama keerama. Igatahes, 18. jaanuar on Lauri ja Erkki sünnipäev, sinna ka mineek. Ja homme teen midagi kindlalt. Kõik on ilus !

täna ma tundsin üle pika aja rahulolu.
üle seitsme kuu kui täpsem olla.
aitäh :)

kuskilt kaugelt ja ei tea, mis on ees

Me pole nädalatki koolis käind kui ma juba tunnen, et ma vajaks aega juurde. Või tegelt, kas just juurde, aga mõni hetk lihtsalt tundub, et tähtajad kukuvad liiga kiirelt ja kõvasti vastu pead, Hamlet ja füsa tööd ja keemia järeltöö. Ahjaa, täna tegin süüa kodus, mul on nüüd väga halb olla. Tehkem omad järeldused.
Hetkel koristan, sellega ennetan isa halba tuju. Tegelt seda enam vist ennetada ei saa, see juba on võrdlemisi kehv. Mind hetkel huvitab vist see, kas ja kes seda üldse loevad siin, vahel on nii tahtmine, et keegi loeks kõiki neid ridasid siin, vahel aga tahaks täiesti privaatseid mõtteid siia kirjutada. See selleks.
Homme on pidulik päev - Hamleti vastamine. See tähendab, et me saame sellega loodetavasti vähemalt pooleldi ühelepoole, seega jääb mul aega muid raamatuid ka lugeda. Yay, potter ^^.
Ma olen taband end viimasel ajal õue vaatamas ja mõtlemas ( welldone, helena ). Tegelikult on koguaeg vist üks mõte, mis kaob ära kui ma hakkan selle üle mõtlema. Ei, te ei peagi aru saama vist, ma pole isegi selgusele jõudnud veel. Hetkel mõtlesin Tuulist näiteks. Mis ta teeb, kus ta on, kuidas tal läheb. Kurask, pidin vanaemale helistama. Teen seda .. homme.
Viimasel ajal on tekkinud koguaeg soov kellelegi saata mõni soe sõnum. Ma ei tea, kas see on tingitud sellest, et õues on külm ja süda on soe või võtkem loogilisem variant - mul on lihtsalt hetkel kõneaega.
Ma ükspäev tahtsin kevadet. Nii väga tahtsin, et ma peaaegu olingi seal. Sellist kunstigümnaasiumi kevadet, kus on kehalise kasvatuse tund, 9.a klass, endine klass, me suundume vahetunnis juba välja, et päikese käes istuda, turnida isegi natuke, istuda keskel, mururingil. Rahvastepalliplats oleks pooleldi veel varjus, seal oleks külm. Siis patseeriks uudo mööda oma siniste dressidega ja me irvitaks ta üle. Piret oleks kohal kindlalt, Triinu oleks ka ja. Kirss ja Kristi tuleks väikse hilinemisega. Linnukesed oleks. Igatahes, ma olin ükspäev pooleldi seal. Mõtetes.
Ma olen mõtetes igal pool olnd viimasel ajal. Mälestustes. Hea on, koguaeg on hea siis. Üks mälestus on kevadest, mille peale mõteldes ma tunnen täpselt seda tunnet, mida ma siis tundsin, sellist tunnet, mille peale ma natuek jään vait ja tunnetan seda ja siis on see möödas jälle, jumal tänatud.
Põhimõtteliselt peaks ma minema ja koristama veel natuke, siis unerohtu võtma ja magama keerama. Ah eiii ! 30 lk Hamletit veel.