koos koos koos .

Ma mõtlesin ühel ööl kui parasjagu oli käsil väga pingeline mullimäng telefonis, et mul on roppu moodi asju, inimesi, mälestusi, mille eest olla tänulik. Just sellel aastal. Olin juba peaaegu valmis mullimängu lõpetama ja voodist püsti tõusma, et roomata arvutisse ja kirjutada kõik mõtted ,mis peas tiirlesid, siia aga väsimus lõi puuga pähe ja sinna see mõte jäi. Nüüd koju jõudes ja vaadates, et pole msnis kellegiga midagi olulist rääkida mõtlesin ,et nüüd on õige aeg kirjutada need tänusõnad vanale aastale.
Et asju meelde tuletada peab vist abiks võtma msnis historyd, Marioni oma vast.
Jaanuari kuu, ma olen meeletult tänulik Kirsikale, kes viis mu kokku Leili ,Merka, Mardi ,Maari ja kõigiga, ma sain tänu neile tuttavaks Steveniga, kellega oli meeletult tore jagada hästi külmi õhtuid emajõe ääres, part oli teema. Ma olen tänulik iga reede-laupäeva õhtu eest Mardi pool, iga kojukõmbitud minuti eest Karlovas, isegi eriti killllllllerite saabaste ja meeletu külmaga. Ma tahan tänada neid inimesi, kellega oli koos nii vaba olla, lihtsalt olla ja rääkida ja suhelda.
Eriliselt mõnusa aja eest tahaks tänada Tanelit, kevade eest. Uute sõprade eest. Sooja tunde eest, soojade sõnade eest, meeeeeeeletult ägedate nädalavahetuste eest, pleissiõhtute eest. Ma tahaks vabandada, et ma olen rikkunud ta suve sellega, et me Marioniga igalpool nendega tolknesime. Ma tahaks tänada teda hästtttttti palju selle eest, et ta tegi kevade nii kevadeks, et ta tuli järsku jumal teab kust kohast ja oli terve kevade olemas. Tänada nende jalutuskäikude ja pidude ja punkrisistumise eest. Lihtsalt siirate sõnade ja näoilme eest. Tänada selle koguaeg olnud hea tuju eest ja mis kõige olulisem - ma tänan teda, sest just tänu temale ma hakkasin Marioniga uuesti, terve kevade, väga hästi läbi saama. Ma olen nii tänulik talle. Ma tahaks tänada meie geniaalseid ajusid, mis mõtlevad alati nii stiilipuhtaid valesid Marioni emale. Ma tahan tänada ,et me rolleriga surma ei saand ükski kord. Ma tahan tänada, et mu isa on jälle normaalne. Ma tahan tänada Eva-Maid, kes on olemas isegi praegu. Ma tahan tänada Kristit, et ta on vahest harva aga siiski ,kunstigümnaasiumi nägu. Ma tahan tänada seda päeva, mil ma käisin Steveni lõpetamisel ja pärast seda hakkasime uuesti suhtlema. Ma tahan tänada Triinut ja Kellit, kes aitasid meil Marioniga Lindat vihata. Ma tahan tänada oma ema, kes on alati järele andnud. Ma tahan tänada oma treenerit Margitit ,et ta oma haige käitumisega on minust natukene distsipliini kasvatand. Ma tahan tänada Tallinna Kristjanit, et ta on mingil imelikul moel alati mu mõistuse maapeal hoidnud. Ma tahan tänada Marioni, et tal pole õnneks oma ema mõjutuste tõttu siiski veel mõistus jäädavalt kahe kõrva vahelt lahkund. Ma tahan tänada Jane Jostovit, et ta üldse olemas on ja tänu talle julgen mata tunnis tahvli ees käia. Ma tahan tänada oma venda, et ta on alati kõrvalttoast võtta kui mul tuleb tuju nutta või hammustada või tooliga visata. Ma tahan tänada Kai Taba, esiteks ,sest ta oli meeletult ,vaieldamatult parim eesti keele õpetaja ja teiseks, tänu temale lugesin 'Nimed marmortahvlil' ja arutasin seda Taneliga. Tanelit tänaks veel selle eest, et sain teada, kuidas maitseb al capone. Täditütart Maretit tänan selle eest, et ta läks Kreetale ja laenas meile oma rolllleri. Tänaks vanaema ,et ta on alati nii vanaema kui üks vanaema üldse olla saab. Lindat tänaks selle eest, et ta aitas mul üle saada vihast ja kibestumusest. Tänan Maretit Marioni sünnipäeva eest. Viljandi vanaema vahepeal mõistmise eest. Vanu klassikaaslasi oma sünnipäeva eest, koolis , ja ülejäänud sõpru sünnipäeva peo eest. Marioni ema iga skandaali eest, sest need teevad tegelikult meid tugevamaks.
Ma hetkel ei suuda enam edasi mõelda, aga need pole veel kaugeltki kõik. Mul on lihtsalt nii ilus aasta olnud.